Thursday, July 31, 2014

6 days 'til WHEN IN ROME & BICHETTE by Ellips


Bern - Genf - Rooma - Catania - Taormina - Sürakuusa - Etna - Milaano ehk ma annan siin ja praegu pühaliku lubaduse väljuda oma comfort zone'ist alates hetkest, mil esimese rongisõiduga alustan ning veel intensiivsemalt kui Roomas Gruusia ja Ukraina neiuga kohtun. Jäädvustan kõike ilusat ja head ja erilist ja silmapaistvat ja teistsugust ja üllatavat, kuid ei unusta tõsiasja, et kõige olulisem on, et jäädvustaks pilte omaenda ajju ning mälusoppidesse. Lähen kohale väga hea energiaga, tulles tagasi veel paremaga!

Teele asun kolmapäeval, kuid enne seda pean Teile tutvustama ELLIPSIT.

Ellips on 2009.a tegevust alustanud kõrgkvaliteetseid kingi tootev prantsuse firma. 100% made in Spain, pööravad nad palju tähelepanu kvaliteedile ning seega kvaliteetsetele materjalidele. 
On kolm seeriat: Ellips, Ellips mariage ehk pulm ja Bichette. Ma olen nimelt Bichette'i uus "saadik" ehk ambassadrice. 
Kutsun teid üles like'ima Facebooki lehte, kuhu hakkan postitama sellega seotud infot.

Omalt poolt pakun teile aga ALATI kehtivat koodi MELKAL, mis annab momendil 5% soodust ükskõik milliseid tooteid ostes, sh ka muude käimasolevate kampaaniate ajal. 

Uusi kollektsioone saab juba üsna varsti kodulehelt luurata, ja miks mitte ühtlasi ka MELKAL koodi kasutades endale midagi kvaliteetset ja ilusat muretseda ;) Seni saate tutvuda allahinnatud kevadsuvise kingavalikuga, mille puhul samamoodi kaval MELKAL koodi kasutada, sest 5% soodust tuleb ju lisaks!

Blogini jõuan more or less kuu aja pärast. Seniks aga ARRIVEDERCI! 

Monday, July 21, 2014

If we all light up we can scare away the dark




Puudutuse ime

Puudutus on - puudutamine.
Puudutus on puhkemine väljapoole.
Puudutamine on enese ulatamine teisele.
Puudutamine on kinkimine.
Hindamatute kingituste kinkimine vastamisi.
Ma puudutan sind, et saada sind minu vennaks, 
Et saada sind minu õeks.
Võta mu puudutus vastu, luba mul elada.
Ma ootan su puudutamist vastu.

Hando Runnel, 2012.

Mu sünnipäeva nädalavahetus oleks pidanud olema vastavalt mu vanusele 'fun times wohoo I don't know about you but I'm feeling 22' tähistamine, kuid selle asemel istusin naelutatult arvuti taga vaadates-kuulates laulupidu, süda verest tilkumas, et ise seal seekord olla ei saanud. Kui koha peal olles on silma läikima võtnud, oli arvuti taga olukord veel vesisem. Ilusad laulud, toredad vaheklipid erinevate mõtisklustega, kihvtilt kokkupandud ajalooline timeline, presidendi selfie, naeratavad ja rõõmsad inimesed ning see meeletu ühtehoidmistunne, mida oli isegi läbi arvutiekraani hästi tunda. Kui seda ühtehoidmist vaid ka igapäevaellu rohkem jätkuks...

"Kus siis mujal kui mitte võõrsil mõistad päriselt, mida tähendab sulle oma?" (Fred Jüssi)
"Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing. Sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab." (Arvo Pärt) 
"Me oleme harjunud mõtlema, et igal rahval, ka kõige väiksemal, on õigus oma riigile. Nii on mõtelnud liivlased, nii on mõtelnud vadjalased. Nii mõtleb miljon tšetšeeni, seitse miljonit tatarlast, üksteist miljonit katalaani, 30 miljonit kurdi. Nii mõtleme ka meie, miljon eestlast. Ja meil on oma riik." (Elmo Nüganen)
"See on tore, et see Sulle ei meeldi. Mis Sa selle heaks plaanid teha?" & "Imesse uskumine on üks inimese olemuse imesid." (Aarne Saluveer)



Ma ei ole väga asjalik blogi uuendaja olnud, nii et nüüd kogunevad erinevad teemad ühte patta, aga mis seal ikka. Anyway... Vahepeal on me Šveitsi kodu kolinud. Kui varem olime Zürichi lähedal, oleme nüüd Berni lähistel. Kodust linna mineku aeg vähenes ning isegi Metzi ja kodu vahelise teekonna kestvus vähenes. Kodu kahanes, ühel hetkel (nt koristades) õnneks, mõnel teisel hetkel jälle kahjuks. Ent cozy on sealne olemine sellegipoolest, olles muutunud koduseks üllatavalt kiiresti.

Peaks mainima, et kuigi kolimine on ekstreemselt tüütu ja tülikas ja üks väheseid häid asju selle juures võib olla ehk see, et see sunnib nt riidekappi kriitilisema pilguga hindama, et igast pahnaga nagu kass poegadega mööda riiki ringi ei seikleks, siis uues kohas olemise ja n-ö elu alustamise juures on nii mitmeidki võlusid. Esimene väga lihtsakoeline näide: koeraga väljas käies uute radade avastamine. Kuigi tuleb tunnistada, et erinevatel põhjustel pole meie härra koer pikkadest matkadest enam teab mis vaimustuses. Need emotsioonid on minule üle kandunud, mul on tunne.

Üks asjadest, mis mind tõsiselt vaimustama ongi hakanud, on loodus. See võis ehk alateadlikult olla ka siis, kui veel Eestis elasin, kuid olgem ausad, seal olin siiski rohkem preili linnavurle, kes väiksena nii kartuleid kui ka marju korjates kas ämbriga ümber käis või ise sinna peput pidi sisse kukkus (mul detailid vähe hägused, mis millal täpsemalt juhtus). Kuid elu on andnud mulle võimaluse ka teistsuguse ümbruskonnaga vähe lähemalt tutvuda - võttes arvesse seda, et Šveitsi kodu pole kuskil suurlinnas asunud, vaid ikka suuresti põldudest, metsadest, loomadest ümbritsetud - ja ma olen selle eest üüratult tänulik. Järgmine kord lisan pilte ka.